PostHeaderIcon Gaasimüsteerium

Maagaasi hind, Vene-hirm ja vedelgaasi (LNG) terminali asukohavaidlus üleaedsete vahel on tõenäoliselt ühed esimesed pähetulevad sõnaühendid energiateemalistes diskussioonides ja kirjutistes. Niipea, kui jutt regionaalse LNG terminalile läheb, võtavad Eesti, Läti, Leedu ja Soome üleaedsed altkulmu põrnitseva ja käed-vaheliti kaitseasendi, jutlustades oma riigi eelistest ning põhjustest, miks LNG terminal just selles riigis asetsema peaks.

Mina pole LNG-mantrast kunagi osanud miskit arvata. Seda enam teeb murelikuks Balti naabrite vahel peetav arutu vaidlus a la kui „teie“ saate LNG, siis „meie“ ei toeta näiteks Rail Balticat või mingit muud ääremaastumist vähendavat tõepoolest vajalikku ühisprojekti.

Kui regionaalse LNG terminali Eestis mitteasumine on tõepoolest kaalukausiks ühiselt kasulike projektide „diilimisel“, siis minu ettepanek on sellest loobuda, sest lisaks naabritega suhtehoidmise vajalikkusele on LNG projekti kasulikkus Eesti rahvale raskestimõistetav.

Selgitan oma mõistmatuse põhjusi.

Maagaasi kasutatakse Eestis täna peamiselt soojuse tootmisel, sest elektritootmiseks on gaasihind liiga kõrge. Alljärgneval graafikul on soojuse tootmiseks kasutatavate peamiste kütuste hinnadünaamika aastatel 2007-2012.

Allikas: Eraküte.

Ühikmaksumused üksikute aastate lõikes pole hetkel kõige olulisem, piisab tänaste hindade võrdlemisest. Maagaasi hind lõpptarbijale on suurusjärgus 37-40 EUR/MWh, puitkütuste hind 18-20 EUR/MWh. Muuseas, Saksa lõpptarbija jaoks on maagaasi hind täna meie puitkütuste hinnaga enam-vähem võrdne, 16-20 EUR/MWh. Kuna sakslastel puitkütuseid soojatootmiseks kasutada väga pole, selgitab see sakslaste soovi Venemaaga häid gaasialaseid kokkuleppeid sõlmida. Ja nad on erinevalt meist selles õnnestunud!

Ülaltoodud graafikut vaadates on arusaadav, miks nendes Eesti kaugküttevõrkudes, kus kütusena kasutusel puitkütused, on soojahind tarbijale vahemikus 40-60EUR/MWh, ning põlevkiviõli või maagaasi kasutavates võrkudes 70-90 EUR/MWh.

Võitlus LNG nimel vääriks küünlaid, kui see alandaks meie gaasi hinda samale tasemele Saksamaaga, kuid ilmselt pole see realistlik. Pigem räägitakse LNG teemalistes raportites gaasihinna tõusu vähendamisest ja varustukindluse suurendamisest, kuid sellest on ilmselgelt vähe.

Mitte ei mõista, miks peaksime panustama 500 miljonit eurot LNG terminali ehitamisse (mis siis, et suur osa sellest tuleb EL-st), kui meil omal on kohalik kütus konkurentsivõimelise hinnaga olemas ning lähiminevik on tõestanud maagaasilt jt. fossiilsetelt kütustelt puitkütustele ülemineku majanduslikku kasulikkust? Ka ei tohi unustada regionaalpoliitilist ja metsamajanduslikku aspekti, puitkütuste kasutamine on importkütuste kasutamisest sotsiaalmajanduslikult ilmselgelt kasulikum.

Miks peaksime panustama hiigelsummasid projekti, millega näiteks sakslastega võrreldes oleksime endiselt ilmselgelt kehvemas olukorras, makstes sama asja eest oluliselt rohkem? Hea küll, vastulausena võib tuua LNG kasutamise laevakütusena. Laevanduse kütusekasutus on isegi vaid transpordisektori energiakasutust arvestades marginaalne, ca. 1%, seega pole see argument.

Kodumajapidamistes maagaasi lokaalkütteallikana kasutavate inimeste jaoks on gaasi hind loomulikult oluline, kuid ka siin tuleb teema olulisust hinnata. Kodumajapidamistes kasutatava maagaasi energeetiline väärtus moodustas kogu Eesti energiabilansist 2011.aastal vaid 1,8%. Lisaks tuleb arvestada, et lokaalküttetehnoloogiad on viimastel aastatel teinud läbi tõsise tehnoloogilise arengu ning soojuspumpade, PV ja päiksekollektorite abiga saaks maagaasi suhteliselt valutult asendada või selle kasutust vähendada.

Ma ei vastusta gaasivõrkude liberaliseerimisprotsessi vajalikkust, st. ülekandevõrgu eraldamist peamisest gaasimüüjast, kuid koos sellega kavandatav LNG terminaliprojekt  tundub avalikult kättesaadavate andmete alusel selgelt-üle-võlli-projekt olevat.

Äkki leian kelleltki oma mõistmatust leevendavat teavet? Kui keegi oskab avitada, palun kirjutada sellest meiliaadressil peep@vool.ee .

 

Leave a Reply