Archive for the ‘Majandus’ Category
Gaasimüsteerium
Maagaasi hind, Vene-hirm ja vedelgaasi (LNG) terminali asukohavaidlus üleaedsete vahel on tõenäoliselt ühed esimesed pähetulevad sõnaühendid energiateemalistes diskussioonides ja kirjutistes. Niipea, kui jutt regionaalse LNG terminalile läheb, võtavad Eesti, Läti, Leedu ja Soome üleaedsed altkulmu põrnitseva ja käed-vaheliti kaitseasendi, jutlustades oma riigi eelistest ning põhjustest, miks LNG terminal just selles riigis asetsema peaks.
Mina pole LNG-mantrast kunagi osanud miskit arvata. Seda enam teeb murelikuks Balti naabrite vahel peetav arutu vaidlus a la kui „teie“ saate LNG, siis „meie“ ei toeta näiteks Rail Balticat või mingit muud ääremaastumist vähendavat tõepoolest vajalikku ühisprojekti.
Kui regionaalse LNG terminali Eestis mitteasumine on tõepoolest kaalukausiks ühiselt kasulike projektide „diilimisel“, siis minu ettepanek on sellest loobuda, sest lisaks naabritega suhtehoidmise vajalikkusele on LNG projekti kasulikkus Eesti rahvale raskestimõistetav. Loe edasi…
Veelkord põlevkivielektrist
Teise uue põlevkiviploki ehitamise üle otsustamine on lähikuudel uuesti päevakorral, seepärast pole diskussioon Eesti olulisima maavara kasutamise teemal parima otsuse langetamiseks üleliigne. Siinse kirjutise eesmärk on vaagiga põlevkivielektriga seonduvaid vähemkäsitletud probleeme. Loe edasi…
Jabur sõda elektriga
Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) poolt taastuvenergia (TE) tasude vähendamise toetuseks algatatud allkirjade kogumise aktsioonist kuuldes valdas mind pettumustunne. EOKL nõunikuna energiavaldkonnas tundub, et minu senine töö mõistlike energiaotsuste tegemiseks vajalike teadmiste andmiseks on jooksnud liiva.
Pean seepärast vajalikuks siin selgitada, miks majandusministeeriumi (MKM) poolt algatatud ning nüüdseks EOKL-i poolt toetatud initsiatiiv TE tasude vähendamiseks tarbijale kokkuvõtte kahjulik on ning vaid populistlikku iseloomu omab. Eesmärk on küll õige, aga meetodid vastupidist eesmärki teenivad.
Olgu sissejuhatuseks rõhutatud, et pooldan seisukohta, mille kohaselt tuleb TE tasude maksmine periooditi ümber vaadata ning eriti tuleb toetuse maksmist diferentseerida sõltuvalt kasutatavast allikast ning tootmisviisist.
Põlevkivi vajab senisest paremat vääristamist
Analüüsides põgusalt Eesti maapõuealast seadusandlust nähtub, et peamised maapõue kasutamist reguleerivad õigusaktid sätestavad küll keskkonnasäästlikkuse, loodusliku mitmekesisuse säilitamise nõude ning ohutuse kriteeriumid, kuid maapõue kasutuse majandusliku otstarbekuse teema on tõstatatud vaid fraasina maapõueseaduse eesmärgi kirjeldamisel. Elik, maavarade efektiivne kasutus ning nende kaevandamine on seadust tõlgendades justkui kaks eri asja. Eesti olulisima maavara – põlevkivi- kasutamise reguleerimiseks mõned aastad tagasi koostatud põlevkivi kasutussuundade riiklik arengukava peaks oma tegeliku sisu tõttu hoopiski kandma pealkirja: põlevkivi kaevandamissuundade arengukava või hoopiski põlevkivi –aastase- kaevandamismahu- sätestamise- ametlik- põhjendus – sedavõrd „mitte-kasutuse“ kavandamisele on suunatud nimetatud arengukava. Teemapüstitus poleks relevantne, kui Eesti ühiskond ei kaotaks igal aastal sadu miljoneid eurosid peamise maavara raiskava käitumise tõttu. Käesoleva kirjutise eesmärk on kirjeldada probleem ning visandada selle lahendamise mõned variandid.
Arengupassioon
Vana majanduse reeglite ja arusaamadega, kus peanõue on pidev kasv, millel alati on materiaalne mõõde ja tähendus, uutes oludes toime tulla ei õnnestu. Edasiliikumiseks on vaja uusi lahendusi. Vana majanduse alustõdede kordamine kirevates värvides ei muuda vana uueks. Teadmistepõhisus tähendab peale analüüsi ka uuetel teadmistel põhinevat sünteesi. Vastupidisel juhul on Eesti tulevik nagu roomikaurik, mis oma aja kohta oli kelmikas lahendus, kuid unikaalseks jäigi. Loe edasi…