Peep Siitami blogi

Energiewende ehk eesti keeles energiapööre on Saksamaa energeetikareformi kava, mille järgi tuleb taastuvenergia osakaalu kogu elektritootmises aastaks 2050 suurendada 80 protsendini ja vähendada primaarenergia tarbimist võrreldes 2008. aasta tasemega 50 protsendi võrra.

Energiewende on seega palju rohkem kui selle enim räägitud osa – tuumajaamade sulgemine 2022. aastaks. Otsus tuumajaamadest loobuda tehti Saksamaal tegelikult juba 2000. aastal, kuid tookord jäi tegemata olulisim selle eesmärgi täitmisel: täitmise kava koos rahastamisplaaniga. Selle vea parandasid sakslased 2010.–2011. aastal.

Kuidas puudutab Energiewende Eestit? Eesti valitsuse plaanides on uute põlevkivi või põlevkivi ja biomassi koospõletamisel põhinevate uute keevkihtplokkide rajamine, mille tarvis on 2012. aasta riigieelarves juba ette nähtud 150 miljoni euro suurune investeering Eesti Energia aktsiakapitali. See tähendab, et vaatamata korduvalt esitatud ettepanekutele korraldada asju mõistlikumalt on valitud maksumaksjale konkurentsitult halvim variant.

Eesti energeetika praegune olukord on Saksamaaga võrreldes paljuski sarnane. Aga pöörde lähtepositsioon oleks Eestil meie suurema paindlikkuse ja geograafilise asukoha tõttu isegi parem. Sellegipoolest jätkame praegu oma energeetika tuleviku kujundamist vaid minevikku vaadates. Siinkohal on sobilik meenutada autotööstur Henry Fordi ütlust: „Kui ma oleksin inimeste käest küsinud, mida nad tahavad, oleksid nad vastanud, et kiiremaid hobuseid.” Lähituleviku energiamajandus ja koos sellega kogu majandus eeldab tarbijakäitumise muutmist, tihti teistmoodi mõtlemistki. Kiiremate hobuste kasutuselevõtuga me edu ei saavuta. Kui Saksamaa soovib loobuda tuumaenergiast, siis meie peame koostama kava ühiskonna arengut pidurdavast ja raiskavast põlevkivielektrist loobumiseks.

Taastuvenergiale üleminek eeldab eri elektriturgude suuremat integreerimist, püüdes samal ajal vältida fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate tehnoloogiate rakendamist ja eriti nende rahalist toetamist. Energiapöörde teine oluline eeldus on elektritootmise kontsentreerimise vältimine, sest kontsentreerimine põhjustab paratamatult ebaefektiivsust ja hinnatõusu. Nende põhitõdede valguses on tragikoomiline, et Eesti energiavaldkonna eest vastutama seatud poliitikud ja ametnikud lõhuvad otsuseid teha täpselt vastupidises suunas. Nagu öeldud, 150 miljoni euro suurune toetus uute põlevkivikatelde rajamiseks on juba riigieelarves, küllap kuuleme peagi uutest „põhjapanevatest” selgitustest, miks kogu uute põlevkivikatelde investeering tuleb maksumaksjal kinni maksta. Monopolile. Ilma igasuguse konkursita… Meeldetuletuseks: ainuüksi ühe uue ploki investeeringusumma on kokku 650 miljonit eurot.

Niisiis, kõige suurem oht meie heade eelduste rakendamisele oleme me ise oma teadmatuse või rumalusega. Keeruline aeg maailmamajanduses loob suurepärase eelduse murrangulisteks muudatusteks ja toob areenile uued tegijad. Meie saame nende tegijate ringi siis, kui oskame minevikukogemusi ja tulevikuvõimalusi kaaludes viia ellu energiapöörde. Ses osas on teadustegevuse roll kasvavalt oluline. Erasektori panust on võimalik ja vajalik oluliselt suurendada, energiasektoris on ettevõtted valmis selles protsessis ka aktiivselt kaasa lööma, kuid Eesti sihitu energiapoliitika ei luba ettevõtjatel tuleviku suhtes selgeid positsioone võtta.

Peamiseks takistuseks teel taastuvenergia poole on Saksamaal nagu kogu maailmas energia salvestusvõimsuste rajamine. Saksamaa teine suur väljakutse taastuvatele energiaallikatele üleminekul on uute ülekandevõrkude rajamise vajadus, kuna elektrienergia suurimad tarbijad asuvad Lõuna-Saksamaal, peamised taastuvenergia ressursid aga Põhja-Saksamaal.

Eestis on Saksamaaga võrreldes parem tuuleenergia, biomassi ja salvestusvõimaluste ressurss ning väiksem vajadus investeerida ülekandevõrkudesse. Eesti majanduse loodusvarade kasutamise efektiivsus oli 2007. aastal Eurostati andmetel ligi seitse korda väiksem kui EL-15 keskmine. Seega saavutame Saksamaaga võrreldes vähema rahaga kindlasti suurema efekti.

Saksa ühiskonnas ei valitse Energiewende suhtes üksmeel, sel teel on nii võitjad kui ka kaotajad. Üks on neile aga selge – Saksamaa püsimine maailma tööstusveduri rollis pole võimalik ilma dramaatilise muutuseta energiamajanduses. Globaalse energiavajaduse kasvuga kaasnev energiahindade tõus, suur sõltuvus imporditavast energiast ja kliimamuutustega võitlemisega kaasnev kulude kasv on lühike loetelu peamistest põhjustest, miks Saksamaa vanaviisi jätkates konkurentsivõimeline pole. Arendades pioneerina tuleviku energiamajandust, loob Saksa majandus endale olulise eelise ressursikasutuse efektiivsusele panustavas maailmas.

Tähelepanuväärne on Saksa ühiskondlike institutsioonide väga suur roll Energiewende projektis. Valitsuse roll on tihti vaid eri osapoolte avalikul diskussioonil põhinevate arvamuste kokkuvõtmine, mitte niivõrd diskussiooni juhtimine.

Ka Eestis võiks pööre energiamajanduses olla järgmine „suur asi”, mis ühiskonda konsolideerib. E-lahenduste laialdase kasutusele võtmisega on Eesti juba tõestanud väikeriigi eeliseid nüüdisaegsete süsteemide rakendamisel, nüüd on aeg ette võtta pööre energeetikas.

(Avaldatud Eesti Päevalehes 09.01.2012)