Posts Tagged ‘põlevkivienergeetika’

PostHeaderIcon Veelkord põlevkivielektrist

Teise uue põlevkiviploki ehitamise üle otsustamine on lähikuudel uuesti päevakorral, seepärast pole diskussioon Eesti olulisima maavara kasutamise teemal parima otsuse langetamiseks üleliigne. Siinse kirjutise eesmärk on vaagiga põlevkivielektriga seonduvaid vähemkäsitletud probleeme. Loe edasi…

PostHeaderIcon Jabur sõda elektriga

Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) poolt taastuvenergia (TE)  tasude vähendamise toetuseks  algatatud allkirjade kogumise aktsioonist kuuldes valdas mind pettumustunne. EOKL nõunikuna energiavaldkonnas  tundub, et minu senine töö mõistlike energiaotsuste tegemiseks vajalike teadmiste andmiseks on jooksnud liiva.

Pean seepärast vajalikuks siin selgitada, miks majandusministeeriumi (MKM) poolt algatatud ning nüüdseks EOKL-i poolt toetatud initsiatiiv TE tasude vähendamiseks tarbijale kokkuvõtte kahjulik on ning vaid populistlikku iseloomu omab. Eesmärk on küll õige, aga meetodid vastupidist eesmärki teenivad.

Olgu sissejuhatuseks rõhutatud, et pooldan seisukohta, mille kohaselt tuleb TE tasude maksmine periooditi ümber vaadata ning eriti tuleb toetuse maksmist diferentseerida sõltuvalt kasutatavast allikast ning tootmisviisist.

Loe edasi…

PostHeaderIcon Ministri kosjasobitus

Mistahes uute elektritootmisvõimsuste rajamine eeldab tarbija rahalist tuge ning riigid on viisil või teisel sellise rahalise toe vahendajad. Riikide roll energiavalikute tegemisel on jätkuvalt määrav ning vabaturureeglite kehtimine väga kauge ajaperspektiivi ähmane lootus. Seetõttu on asjaga tegelevatest ministeeriumidest kujunenud „rikkad pruudid“, kellel energeetikaettevõtjad kosjas käivad. Iga peigmees peab oma eeliseid rõhutama, ka erinevaid elektritootmisviise esindavate ettevõtjate vaheline konkurents oma „kauba“ müümisel on igati mõistlik ning peaks loogikakohaselt viima tarbijale soodsaimate lahenduste leidmiseni. Muidugi eeldusel, et pruut ikka terve mõistuse juures on ning võrreldavaid asju võrdleb.

Veebruaris Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt minister Partsile saadetud konkreetne ettepanek asendada maksumaksja raha uutesse põlevkiviplokkidesse kulutamine maksumaksjatele soodsamate investeeringutega taastuvenergia lahendustesse on seni jäänud adekvaatse tagasisideta. Tagasiside puudumine kinnistab aga kahjuks juba varemkujunenud veendumust, et parim kosilane ammu juba valitud on. Vaatamata tema kõrgele eale ja silmnähtavalt kehvale tervisele.

Loe edasi…

PostHeaderIcon Kuidas vähendada kodukulusid?

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

PostHeaderIcon Kas on veel rohtu, mis avitab?

Eluasemekulud ja toiduhinnad tõusevad katastroofilise kiirusega ja inimeste toimetuleku mure kasvab iga päevaga. See ei saa jätta Eesti Omanike Keskliitu ükskõikseks, sest koduomanike nõustamine ja abistamine on liidu esmaülesandeks. See pole aga kergete killast, kuna Eesti on vaid osakene kogu maailma majandusest ning meie mured on omased ka teistele riikidele. Kuid hoolimata sellest tuleb meil küsida: mida oleme teinud valesti ja kuidas saaks teha paremini? Loe edasi…

PostHeaderIcon Vool ja keel

Eesti Elektritööstuse Liidu tellimusel koostatud energeetikasektori tööjõuuuringust selgus peamiste asjaoludena, et energeetikasektori täiendav tööjõuvajadus järgneva kümne aasta jooksul on vahemikus 4900–7400 töötajat. Kõrgharitud asjatundjaist on puudu, samal ajal kui kutsehariduse saanuid on rohkem, kui ses valdkonnas rakendust leiab.

Uuring on oluline ja võiks jäädagi riikliku tellimuse ja kõrghariduse korraldajatele suunanäitajaks, kui sellest ei vaataks vastu kultuuriliste probleemide sasipundar.  Loe edasi…

PostHeaderIcon Energeetika halvad harjumused on visad taanduma

Põlevkivienergeetika apologeedid, soojendades end nõukaajal rajatud jaamade paistel, ei tundu aegade muutumisest aru saavat. Kuidas muidu mõista plaani pea vägisi tampida üüratu raha uutesse põlevkivikateldesse? Ja seda olukorras, kus isegi paljukirutud tuuleenergia koos tasakaalustavate võimsuste rajamisega tuleb põlevkivielektrist ühe miljardi krooni jagu aastas ühiskonnale soodsam.  Loe edasi…

PostHeaderIcon Abiks energeetikavalikute tegijale

Energeetika rahvusvaheline taust

Fossiilsete kütuste tarbimise kasv ning nende tootmiskõvera maksimumi tõenäoline ületamine on sundinud enamikku riikidest senisest põhjalikumalt tegelema energeetika pikaajalise jätkusuutlikkuse programmidega. Senine fossiilsete kütuste esikasutaja USA on deklareerinud soovi vähendada nähtavas tulevikus nende kütuste tarbimist kuni veerandi võrra. Isegi Hiina, vaatamata oma teravale energiadefitsiidile, on seniselt ekstensiivselt energiakandjate tarbimiselt üha enam pööramas pead ressursside säästlikuma kasutamise suunas. Loe edasi…