Peep Siitami blogi

Posts Tagged ‘elektrihind’

Teise uue põlevkiviploki ehitamise üle otsustamine on lähikuudel uuesti päevakorral, seepärast pole diskussioon Eesti olulisima maavara kasutamise teemal parima otsuse langetamiseks üleliigne. Siinse kirjutise eesmärk on vaagiga põlevkivielektriga seonduvaid vähemkäsitletud probleeme. Loe edasi…

Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) poolt taastuvenergia (TE)  tasude vähendamise toetuseks  algatatud allkirjade kogumise aktsioonist kuuldes valdas mind pettumustunne. EOKL nõunikuna energiavaldkonnas  tundub, et minu senine töö mõistlike energiaotsuste tegemiseks vajalike teadmiste andmiseks on jooksnud liiva.

Pean seepärast vajalikuks siin selgitada, miks majandusministeeriumi (MKM) poolt algatatud ning nüüdseks EOKL-i poolt toetatud initsiatiiv TE tasude vähendamiseks tarbijale kokkuvõtte kahjulik on ning vaid populistlikku iseloomu omab. Eesmärk on küll õige, aga meetodid vastupidist eesmärki teenivad.

Olgu sissejuhatuseks rõhutatud, et pooldan seisukohta, mille kohaselt tuleb TE tasude maksmine periooditi ümber vaadata ning eriti tuleb toetuse maksmist diferentseerida sõltuvalt kasutatavast allikast ning tootmisviisist.

Loe edasi…

Pidevalt suurenevad kulutused elektri- ja soojaenergiale on katsumas elanike taluvuspiiri ning hinnatõusuga kaasnev asjaosaliste jutt asjade paratamatusest tekitab lootusetuse tunnet. Seisukohad võib lihtsustatult kaheks jagada: tarbijad nõuavad madalamaid hindu, tootjad ja majandusministeerium riigi esindajana põhjendavad, miks madalamad hinnad pole võimalikud. Loe edasi…

Koostöös akadeemik Anto Raukasega

Vastupidiselt tavaarusaamale võib  taastuvelektri osalemine elektriturul olla tarbija jaoks hindalangetava mõjuga. Olgu täpsustuseks öeldud, et jutt on vaid elektribörsil kaubeldavast elektri hinnast, mille alusel me tarbijatena alates järgmisest aastast oma elektriarved maksame. Tasu monopoolse elektri kojukande ja riiklike maksude osas jääb ka edaspidi  poliitmanipulatsiooni objektiks ning seda alljärgnevas ei käsitleta.

Loe edasi…

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

Eluasemekulud ja toiduhinnad tõusevad katastroofilise kiirusega ja inimeste toimetuleku mure kasvab iga päevaga. See ei saa jätta Eesti Omanike Keskliitu ükskõikseks, sest koduomanike nõustamine ja abistamine on liidu esmaülesandeks. See pole aga kergete killast, kuna Eesti on vaid osakene kogu maailma majandusest ning meie mured on omased ka teistele riikidele. Kuid hoolimata sellest tuleb meil küsida: mida oleme teinud valesti ja kuidas saaks teha paremini? Loe edasi…

Eelmises Elektrialas nr 4 ilmus Madis Mahlapuu sisukas artikkel “Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013”, milles autor on aga mööda läinud meie elektriturgu ohustavatest karidest, täpsemalt teadmatusest tulenevast huupi otsustamisest riiklikul tasandil. Hästi funktsioneeriv energiamajandus on iga riigi eduka toimimise eeldus ja pikaajaline kindlustunne energiaga varustatuse osas on meie majanduse põhialus. Pikaajalise kindlustunde loovad olemasolev taristu ja riigi ennustatav käitumine muutuvates oludes. Eesti jaoks on järgnev aastakümme oluline seetõttu, et olemasolev elektroenergeetika taristu tuleb valdavas osas asendada ning valdkonna investeeringute üle otsustamise muudab keeruliseks globaalsete energiaturgude kasvav volatiilsus ja prognoosimatus.

Loe edasi Elektriala nr. 5, 2011

Elektroenergeetika diskussiooniobjektina on meie igapäevamelus sagedaseks kõneaineks ning võib tunduda, et miskit uut siin lisada pole. Siiski-siiski, on see eestlaste pinnapealsus või kellegi hästikorraldatud tahe, kuid asjast rääkides on kahetsusväärseks tavaks kujunenud rääkida rohkem asjaga kaasnevast kui asjast enesest. Näitena kõlbab siin hästi AS Eesti Energia võimalik avalik aktsiaemissioon. Tähelepanuta selle diskussiooni juures jääb, et riigile kuuluv energeetikafirma käsitab ennast läbi investeeringuplaani pigem kütuse- ja kaubandusettevõttena, mitte elektritootjana. Nende senitehtud ja üüratu toetusega võib-olla tehtavad uued investeeringud põlevkivikateldesse ei mängi juba lähiaastatel suurt rolli meie elektriga varustamises. Aga sellest pisut allpool. Loe edasi…