PostHeaderIcon Energia- ja rohemajanduse tulevikuseire valdkonna arengutest

Energeetika on lahutamatult seotud kõigi tänapäevase elu tahkudega, mistõttu energeetikasektori arengud mõjutavad kogu majandust. Jagades energeetika kahte: energiatehnikaks ja –majanduseks, saame paremini aru energeetika ja muu majanduse tugevast vastasmõjust.
Energiatehnika peamine ülesanne on leida vastus küsimusele: milliste tehnikatega on ühiskonnale kõige kasulikum energiat muundada ja jaotada? Energiamajanduse põhiprobleem on aga järgmine: kuidas energiatehnikate rakendamine mõjutab ühiskonna muud elu? Sellise piiritlemisega on lihtne märgata, et energeetikat tuleb käsitleda nii objekti kui subjektina.
Eesti puhul on energeetika kui objekti küsimus pakiline, kuna amortiseerunud muundamisseadmete väljalangemise, turbulentse majanduskeskkonna ja sellest johtuva energiahindade kasvava volatiilsuse ebamäärastes tingimustes tuleb investeeringud teha lähiajal. Samas, keskkonnatehnoloogiate globaalse tormilise võidukäigu ootuses ei tohi energiatehnilised otsused olla ühiskonnale koormaks. Pigem vastupidi, kõiki energiatehnilisi otsuseid tuleb vaadelda kui ühiskonnale uute teenuste ja toodete loomise võimalusena.
Üldlevinud väärarusaama kohaselt on keskkonnatehnoloogiate rakendamine ning vastavate toodete-teenuste arendamine seotud peamiselt vaid globaalsete kliimamuutustega. Kuna konsensust kliimamuutuste osas maailmas aga pole, siis suhtutakse ka keskkonnatehnoloogiate rakendamisse tihti kui asendustegevusse ning tülikasse ja kulukasse kohustusse.
Samas on üldteada, et majanduskonkurentsis on eelistatud need ühiskonnad, mis sama toote või teenuse tootmiseks teevad teiste majandustega võrreldes vähim kulutusi eeldusel, et puuduvad olulised hinnamoonutused turgudel. Globaalselt kasvava kütuste tarbimise tingimustes suurenev konkurents kütuste hankimisel muudab energia kasutamisega seonduvate kulude osatähtsuse kõigi majanduskulude hulgas järjest suuremaks. Seetõttu on riikide majanduskonkurentsis eelisolukorras majandused, mis loodusressursse efektiivsemalt töödelda suutes enim lisandväärtust toodavad. Eesti oma sellelaadsete näitajatega on aga Euroopa punaste laternate hulgas, meie loodusressursside kasutusefektiivsus moodustab vaid 17% EL15 keskmisest.
Kokkuvõtvalt: vaid makstav tasu energiakasutuse eest ei hinda adekvaatselt Eesti konkurentsivõimet lähiperspektiivis.
Eelöeldut arvestades tuleks energeetilisi valikuid käsitleda mingi kokkulepitud ühise kompleksnäitaja alusel. Sellise kompleksnäitaja ühiseks nimetajaks võiks olla säästlikkus, mis hõlmab:
• tarbijate poolt pikaajaliselt (30+) makstava tasu energiaga varustatuse eest,
• loodusvarade energiaefektiivsuse (kasutatud primaarenergia/ lõppkasutatud energia kohta) ja
• sotsiaal-majanduslikud mõjud ühiskonnale kasutatud energiaühiku kohta (kaasnevad ärivaldkonnad, töökohad, maksud, kaudsed kulud).
Esimene näitaja sellest loetelust käsitleb energeetikat kui objekti ning siin tuleb teha analüüsid selle kohta, milline on varasemate meetmete mõju ning energia tarbimis-, tootmis- ja ülekandeturu arengud ning sellele kõige paremini vastavad energiatehnikad. Sellise analüüsi ligilähedaseks näiteks võib mööndustega pidada näiteks elektrimajanduse või energiamajanduse pikaajalisi arengukavasid ning analüüsi ülesehitus võiks olla ülesehitatud alljärgnevalt:
A. Tarbijate poolt pikaajaliselt makstav tasu energiaga
varustatuse eest.
  1. Energia tarbimine.
    1. Olemasolevate energiasäästumeetmete mõjususe analüüs (meetmete
      lõikes  kulutatud EUR/säästetud energiaühik,
      loodusvarade energiaefektiivsuse muutused), mõju tarbimise ümberjaotumisele
      (nt. vedelkütused vs. elekter);
    2. Energiatarbimise juhtimise võimalused koos majanduslike mõjude
      hinnanguga (elamumajanduse ja transpordi arengukavades või muudes strateegiadokumentides
      sätestatud eesmärkide põhjal);
    3. Energiatarbimise (sh. energiasäästukava) juhtimise pikaajaline
      kava.
  2. Energia muundamistehnoloogiad ja jaotamisviisid.
    1. NordPool turupiirkonna tarbimisprognoos, muundamisvõimsuste pikaajalised
      adekvaatsusnäitajad (energiatootmise võime, amortiseerumine, turulepääs
      arvestades kütuseturu ja CO2 kaubanduse võimalikke arenguid);
    2. NordPool turupiirkonna (sh. Eesti) elektrienergia erinevate tootmisliikide
      pikaajalise konkurentsivõime ning energia kättesaadavuse analüüs arvestades
      ülekandevõrkude läbilaskevõimet ning ülekandevõrkude ekspluateerimise
      majanduslikku mõju tarbijale.
    3. Eesti energiatarbimise rahuldamiseks vajalike kütuste
      kättesaadavuse ja hinnaprognoos:

      • i.
        Kohalikud kütused;
      • ii.
        Importkütused;
      • iii.
        Tarbimise ja muundamise toetamise
        viisid, toetamise sotsiaal-majandusliku mõju analüüs.
  3. Uute elektritootmisvõimsuste rajamise vajadus.
    1. Hajatootmispotentsiaali hindamine koos vajalike võrguarenduste
      selgitamisega.
    2. Erinevate koormusliikide (baas- ,pooltipu- ja tipuenergia)
      lõikes uute võimsuste rajamise vajadus, selle mõju tarbijahinnale, hinnatõusu
      leevendusmeetmed.
    3. Võrguarenduse vajadus.
  4. Energia muundamise ja jaotamise pikaajalise kava koostamine.
B. Loodusvarade energiaefektiivsuse (edaspidi LEEF)  mõjust ühiskonna konkurentsivõimele oli juttu eespool. Ilma energiaefektiivsele käitumisele reaalseid eeliseid loomata pole võimalik ühiskonnas kiireid muutusi esile kutsuda. LEEF näitaja kasutuselevõtu eesmärk on sätestada reaalsed eelised primaarenergiat efektiivseimalt kasutavate  ning sellega pikaajaliselt
konkurentsivõimelisimate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ühiskonnas. Vajab rõhutamist, et LEEF printsiipide rakendamine ei tohi kujuneda analoogseks erinevate sertifitseerimisstandardite rakendamisega, mis on kujunenud globaalseks mõttetuseks. LEEF näitaja peaks olema võimalikult vähese administreerimiskuluga saavutatav matemaatiline näitaja. On selge, et majandussektorite lõikes on LEEF näitajad erinevad, mistõttu ühetaolisust on võimatu saavutada. Arvestades energeetikasektori mõju nii keskkonnakasutusele
kui majandusele tervikuna ning sektori reguleeritust ning tootjate arvu piiratust oleks LEEF näitaja kasutuselevõtt ja rakendusprintsiipide evitamine just energeetikasektoris suurimat efekti andev.
LEEF näitaja hõlmab kogu energiamuundamise protsessi, sisaldades muuhulgas:
  • primaarenergiaressursside kasutuselevõtt,
  • primaarenergia transpordi- ja käitlusprotsess,
  • energia muundamise ja jaotamise protsess,
  • energia tarbimisega seonduvad protsessid,
  • keskkonnakasutusega seonduvad protsessid,
  • jäätmete käitlemisega seonduvad protsessid.
LEEF näitaja väljatöötamiseks on erinevaid väljatöötatud meetodeid, kuid nende valiku ja rakendamise juurde tasub asuda pärast eeldustes ja põhimõtete rakendamises kokkuleppimist.
C. Kõige töömahukam osa energeetikaga seonduvate valikute tegemisel on energeetikaga seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangu koostamine. Sisuliselt on tegu kogu majandust hõlmava analüüsiga, kuivõrd energeetika on sisendiks kõigile majandusharudele. Siin ei tohiks piirduda vaid seniste tegevuste ja mõjude analüüsiga, oluline on vaadelda energeetikat kui
võimaldajat uute toodete-teenuste väljatöötamiseks. Arvestades eeltoodut võiks energeetika sotsiaal-majanduslike mõjude selgitamise jaotada järgmisteks tegevusteks (NB! Mitte lugeda lõplikuks loeteluks):
C1. Sotsiaal-majanduslikud mõjud.
  1. Valdkonna teadus- ja arendustegevus (tulemuslikkuse analüüs,
    teaduskorralduse alternatiivid ja peamised eesmärgid).
  2. Valdkonna kaudsed mõjud (administreerimine, maksud ja toetused,
    mõju looduskasutusele ja inimressursile, otsesed ja kaudsed maksud).
C2. Rohemajanduse potentsiaalsed arengusuunad.
1. Efektiivsusele suunatud
tegevused.
1.1. Loodusvarade
kasutusefektiivsuse suurendamisele suunatud tooted ja teenused
(ehitusmaterjalid, põlevkivi, IT(peamiselt GIS-lahendused)).
1.2. Energiasäästulahenduste
rakendamine tööstuses (kodumajapidamiste energiasäästuga tegelemine otsustada
koostöös KredEx-ga).
1.3. Säästlik
linnaplaneerimine (kompleksne kinnisvaraarendus, ühiskondliku transpordi eelisarendamine,
2. Uued tooted ja teenused,
eksport.
2.1. Energia hajatootmine,
energiaühistuste tegevuse algatamine.
2.2. IT-lahendused (muuhulgas:
metsanduses, mäenduses, taristuettevõtetes)
2.3. Elektriseadmete tootmine.
2.4. Elektritranspordi ja
biogaasil töötava transpordi taristu väljaehitamine.
2.5. Vee- ja
reoveepuhastustehnoloogiate rakendamine
Tuleb rõhutada, et rohemajanduse edendamisel ning valikute tegemisel tuleb arvestada võimalikult paljude sotsiaal-majanduslike
aspektidega. Näitena siinkohal energia hajatootmine.
Energiamuundamine suurkäitises on reeglina efektiivsem ja seega otsekuludes odavam väiketootmisest. Samas, energiakasutuse lõpphinnast moodustab näiteks elektri hind elektri lõpptarbijahinnast vaevalt kolmandiku, ülejäänu moodustavad võrgutasud ja maksud. Elektri hajatootmise puhul tuleb aga arvestada, et mõistlikult energiat muundades ei ole ülekandevõrku kas osaliselt
või täielikult põhjust kasutada ning seega jäävad hajatootmise puhul võrgutasud ning eeldatavasti ka maksud väiksemaks kui suurenergeetika lahenduste puhul.
Lisaks sellele näitab praktika, et tarbijad on huvitatud energiasäästust seda enam, mida rohkem on nad reaalselt seotud energiatootmisega. Seega võib väita, et majanduse energiaintensiivsus on seda väiksem, mida enam on tarbijad energiatootmisse kaasatud. Eeltoodut arvestades tuleb lisaks tootmise otsekulude võrdlemisele energia hajatootmise puhul kindlasti arvestada
energiasäästu suurenemise, energia ülekande ja maksude vähenemise positiivset mõju.
Kokkuvõtteks
Rohemajanduslike printsiipide rakendamine on majanduste konkurentsivõime üks olulisi kriteeriume. Energeetika on siin üks kesksetest valdkondadest, olles ühtlasi nii nende printsiipide objektiks kui subjektiks. Ilma valitud valdkondadele suunatud eestvedava tegevuseta pole põhjust eeldada kiireid muutusi majanduse orientatsioonis, kuna rohemajanduslike printsiipide
rakendamisel on tihti sektoriülesed mõjud ning vajalikud kaasatavad kompetentsid multidistsiplinaarsed. Seepärast peaks ka Arengufondi energia- ja rohemajanduse tulevikuseirega kaasatud töötajad olema multidistsiplinaarse rakendusliku kogemusega tulevikkuvaatavad spetsialistid. Kaasatavate töötajate maailmavaade ning sobivus meeskonda on kavandatava tegevuse tulemuslikkuse seisukohast oluline. Samas, ilma ühiskonna erinevate osapoolte (teadlased, tootjad, tarbijad, riigi erinevat ametkonnad) pideva ja aktiivse osavõtuta pole kavandatav tegevus tulemuslik.

Leave a Reply