Peep Siitami blogi

Teise uue põlevkiviploki ehitamise üle otsustamine on lähikuudel uuesti päevakorral, seepärast pole diskussioon Eesti olulisima maavara kasutamise teemal parima otsuse langetamiseks üleliigne. Siinse kirjutise eesmärk on vaagiga põlevkivielektriga seonduvaid vähemkäsitletud probleeme.

Uus vs. vana põlevkivielekter.

Eestile senise energiajulgeoleku ja odava elektrienergia taganud vanade põlevkivijaamade kaasamine uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks peetavasse diskussiooni ning vanade katelde „teenete“ omistamine uutele plokkidele on põlevkivientusiastidele valdkondliku positiivse tausta loomise seisukohast ehk vajalik, kuid ei kajasta kuidagi uutes põlevkivijaamades toodetava elektri konkurentsivõimet ning ei ole adekvaatne abimaterjal tulevikuotsuste tegemisel. Eesmärgiks on ju uute võimsuste rajamine ning seda avatud elektrituru tingimustes. Kui vanade põlevkivielektrijaamade rajamise kapitalikulusid pole me taasiseseisvunud Eestis oma elektriarvetega pidanud kinni maksma, siis uute plokkide rajamiseks tehtavad kulud tuleb arusaadavalt meil ja meie lastel aga maksta. Kuna uued põlevkiviplokid on ühikmaksumuselt äärmiselt kallid ja kannatavad võrdlust juba Hiinas rajatavate tuumajaamade ühikmaksumusega, siis kapitalikulude mittearvestamine looks asjadest väga ebaõige pildi. Seega, võrrelda tuleks võrreldavaid asju.

Elektri hinnast.

Elektritarbija seisukohast on kõige olulisem arusaadavalt elektri hind. Avatud elektriturul määrab elektrihinna kõige kallim turule pääsev elekter. Ja teistpidi, mida enam on turul madala muutuvkuluga tootmisvõimsusi, seda odavam on elektri hind (vt. joonist 1).

Kuna elektri tarbimine (joonisel sinise kaldjoonega) ei sõltu väga elektri turuhinnast ning erinevate elektritootmisvõimsuste muutuvkulud on küllalt suure erinevusega, siis on isegi väikesemahuline madala muutuvkuluga elektritootmise lisandumine turule (joonisel sinise noolega) tugevalt tarbija elektrihinda alandava mõjuga (joonisel turuhind 1 ja 2). Põlevkivielektrijaamad kui traditsioonilised kondensatsioonreziimis töötavad jaamad on kahtlemata suure muutuvkuluga, seega turuhinda suurendava iseloomuga.

Põlevkivi õiglasest hinnast.

Kui ühest ja samast ressursist õnnestub toota ühiskonna jaoks suurema lisandväärtusega tooteid (põlevkivi puhul põlevkivikeemia ning –kütused) ning selliste kasulikemate kaupade tootmine ei sea ohtu varustuskindlust  mujal (energiajulgeolekut), siis tuleb seda tingimata teha. Kuna põlevkivil on Eestis administreeritud hind, siis tuleb adekvaatse arvutuse tegemiseks appi võtta mõni turuhinda omav maavara. Heaks analoogiks on kivisüsi, millest samuti vedelkütuseid toodetakse. Samas on vedelkütuste ning kivisöe analoogia selles võrdluses vaid illustratiivne, andmaks põlevkivi ressursikasutusele majanduslikku mõõdet. Üllatuseks ilmneb, et põlevkivi tänane administreeritud hind pole põhjendamatult madal mitte ainult kivisöe ja naftaga võrreldes, see on arusaamatult madal ka puidu turuhinnaga võrreldes (vt. joonis 2), järelikult ei saa riik ressursiomanikuna põhjendatud tulu.

Puidu kasutamisest Eesti energiamajanduses.

Eestis on soojusenergia lõpptarbimine tunduvalt suurem elektritarbimisest (numbrid vastavalt 14 ja 8,5 TWh), nn. lokaalkütteks kasutatavatest kütustest moodustab puit ca. 58%. Puidu kasutamine oma kodu kütmiseks on täna kõige odavam ja paljudes piirkondades ka kõige käepärasem soojasaamise viis. Narva kateldes suuremahuline puidu ebaefektiivne põletamine ning lisaks sellele veel taastuvenergia tasu maksmine on kahtlemata puidu hinda kergitava mõjuga, seega kodukulusid tõstva iseloomuga. Koduste küttekollete energiamuundamise kasutegur on suurem Narva katelde elektrilisest kasutegurist, lisaks kulub elektri transpordiks ja elektri maksudeks ju 2 korda rohkem kui elektrienergia enda eest tasumiseks. Seega pole põlevkivielektri kasutamine oma kodu kütmiseks mõistlik ning massiline puidupõletus Narvas koos sellele lisaks kavandatava taastuvenergiatasu maksmisega toimuks puitu kodumajapidamistes kasutavate tarbijate arvel.

Uute põlevkiviplokkide elekter on kallis, saastav ja ressurssiraiskav. Kodumaise tooraine kasutamisega seostatud energiajulgeolek ei ole tegelikult põlevkivielektri toetusargument, sest Eesti elektri- ja soojamajandus on võimalik korraldada tarbijale põlevkivielektriga võrreldes kasulikumalt. Kuidas seda teha, sellest käesoleva aasta augusti teisest poolest alates.